Minu usk

Ma läksin Issanda juurde ja me hakkasime koos edasi minema, kuid maapind mu jalge all tundus äärmiselt haprana, umbes nagu kõnniksin õhukesel jääl ja võiksin iga hetk läbi kukkuda. Vaatasin küsiva pilguga Issandale otsa. "See on sinu usk," ütles ta mulle ja ma palusin teda, et ta ei laseks mul kukkuda, kui see murduma peaks.