Mis on ristimine peale välispidise rituaalse toimingu, mille uued kirikuliikmed peavad läbi tegema? Ristimise sõna eesti keeles on tõlkevasteks kreekakeelsele sõnale βαπτίζω, mis tähendab sisse kastma, pesema, immutama või isegi uputama. Eestikeelne sõna on reserveeritud sakraalsele toimingule, aga vanas kreeka keeles on see täiesti argine. Peale Uue Testamendi võib seda kohata näiteks kreekakeelses hapukurkide sissetegemise juhendis. Mõnes mõttes oli argine ka Ristija Johannese tegevus, kuivõrd Moosese seadus käsib paljudel puhkudel puhastumiseks ennast veega kasta.
Mõndagi oli Johannese ristimises siiski ka erilist. Johannes kuulutas, et Jumal tuleb ja käskis inimestel oma südames Jumalale teed rajada, sest muidu tuleb Jumal teerulliga. Kõik, mis talle ette jääb, heidetakse kõrvale. Johannes kuulutas meeleparandusristimist, mitte aga mõne üksiku patu pesemist. Inimesed tulid vabatahtlikult tema juurde, kuigi ta ei olnud preester. Nad tunnistasid talle oma patud ja tema kuulutas neile Jumala armu ja andeksandmist tuttava ja tähendusliku vettekastmisega. Eesmärgiks oli inimeste südamete pööramine Jumala poole.
Kui Jeesus tuli, jätkas ta ristimist, "kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid" (Jh 4:2). Jeesuse esimeseks kuulutuseks on Piiblis "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" (Mt 4:17). Ristimine on kristliku elu alustamise tähiseks kõigis kristlikes kirikutes kogu maailmas ja markeerib Jeesuse ja Johannese ühist sõnumit: Sea oma asjad Jumala ees korda, sest Jumal tuleb inimeste lähedale ja kavatseb korda saata midagi suurt! Ristimise sisu on meeleparandus. Tõeline meeleparandus kannab vilja. Viljast räägivad nii Jeesus kui Johannes, samuti viljatusest ja selle tagajärgedest.
Jumala suur kavatsus on see, et ta on nõuks võtnud tagasi võita oma loodu ja armastatu südame. Jumal tuleb nagu põllumees oma põllule lõikama, sest tema oma on "maailm ja kõik, kes seal elavad" (Ps 24:1). Meeleparanduse vili on esmalt see, et meie ise ja meie süda kuuluvad Jumalale. Teiseks aga see, et Jumala süda meie kaudu saab avalikuks teistele inimestele ja nende südamed Jumalale. See ongi meeleparanduse vili ja lõikus - viia Jumal kokku oma mõrsjaga meie sees ja maailmas. See on ülim siht, mille poole on suunatud kogu Jumalast inspireeritud tegevus. Meeleparandusest ja ristimisest aga saab kõik alguse.
Mõndagi oli Johannese ristimises siiski ka erilist. Johannes kuulutas, et Jumal tuleb ja käskis inimestel oma südames Jumalale teed rajada, sest muidu tuleb Jumal teerulliga. Kõik, mis talle ette jääb, heidetakse kõrvale. Johannes kuulutas meeleparandusristimist, mitte aga mõne üksiku patu pesemist. Inimesed tulid vabatahtlikult tema juurde, kuigi ta ei olnud preester. Nad tunnistasid talle oma patud ja tema kuulutas neile Jumala armu ja andeksandmist tuttava ja tähendusliku vettekastmisega. Eesmärgiks oli inimeste südamete pööramine Jumala poole.
Kui Jeesus tuli, jätkas ta ristimist, "kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid" (Jh 4:2). Jeesuse esimeseks kuulutuseks on Piiblis "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" (Mt 4:17). Ristimine on kristliku elu alustamise tähiseks kõigis kristlikes kirikutes kogu maailmas ja markeerib Jeesuse ja Johannese ühist sõnumit: Sea oma asjad Jumala ees korda, sest Jumal tuleb inimeste lähedale ja kavatseb korda saata midagi suurt! Ristimise sisu on meeleparandus. Tõeline meeleparandus kannab vilja. Viljast räägivad nii Jeesus kui Johannes, samuti viljatusest ja selle tagajärgedest.
Jumala suur kavatsus on see, et ta on nõuks võtnud tagasi võita oma loodu ja armastatu südame. Jumal tuleb nagu põllumees oma põllule lõikama, sest tema oma on "maailm ja kõik, kes seal elavad" (Ps 24:1). Meeleparanduse vili on esmalt see, et meie ise ja meie süda kuuluvad Jumalale. Teiseks aga see, et Jumala süda meie kaudu saab avalikuks teistele inimestele ja nende südamed Jumalale. See ongi meeleparanduse vili ja lõikus - viia Jumal kokku oma mõrsjaga meie sees ja maailmas. See on ülim siht, mille poole on suunatud kogu Jumalast inspireeritud tegevus. Meeleparandusest ja ristimisest aga saab kõik alguse.
