Väikesed rebased

Ülemlaul on väidetavasti üks kahemõttelisemaid tekste kogu Piiblis, heas mõttes. Mina pole kunagi aru saanud, kuidas võib nii selgelt mehe ja naise suhetest kõnelev raamat tegelikult rääkida Jumalast ja tema kogudusest. Aga tasahiljukesi olen õppinud ka neid külgi avastama. Järgnevalt üks kuulsamaid jutluste tsitaate Ülemlaulust.

"Võtke meile kinni rebased,
väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid,
sest meie viinamäed õitsevad!"...
Ülemlaul 2:15

On liik rebaseid, kes Lähis-idas elavad ja toituvad aedviljadest ja putukatest. Viinamarju süües teevad nad viinamägedele suurt kahju. nad hävitavad vilja.
Kuid piiblisalm on kevadine, vilju veel ei ole, sest viinamäed alles õitsevad. Seda kirjakohta tõlgendades peetakse rebaste all silmas peamiselt väikesi patte, mis meie ja Jumala vahele poevad. Rebaste püüdmine kevadel on tulevikku suunatud tegevus, eesmärgiga säästa vilja.

Ka meie näeme oma elus tegude vilja, me näeme Vaimu vilju, me näeme vilju, mida Jumal on meil määranud Kristuse kaudu kanda. Osa neist eksisteerivad ainult meie igatsustes ja tulevikuplaanides ning me valmistume neid kandma. Võiks öelda, et me õitseme. Me õitseme, kui Jumal ilmutab meile uusi samme ja teid meie vilja suunas ja täidab meid Püha Vaimu ja jõuga nende poole liikumiseks.

Kuid samal ajal tuleb meil vabastada end oma pattudest, sest nende pärast võib vili, mida me ootame, meilt röövitud saada. Sama lugu on ka Vaimu viljadega.

Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus... Galaatlastele 5:22-23

Esimene ja kõige olulisem Vaimu vili on armastus. Sellele on rõhunud ka Ülemlaulu kirjutaja.

...Mu kallim on minu,
ja mina kuulun temale,
kes lillekeste keskel karja hoiab.
Ülemlaul 2:16

Ärgu puudugu armastuse vili meie suhtes meie kallimate ja Jumalaga.