kuis küll on saatan röövind sära su silmadest
patt paistuse palgedelt
.
Monday, September 8, 2008
Saturday, May 31, 2008
Väikesed rebased
Ülemlaul on väidetavasti üks kahemõttelisemaid tekste kogu Piiblis, heas mõttes. Mina pole kunagi aru saanud, kuidas võib nii selgelt mehe ja naise suhetest kõnelev raamat tegelikult rääkida Jumalast ja tema kogudusest. Aga tasahiljukesi olen õppinud ka neid külgi avastama. Järgnevalt üks kuulsamaid jutluste tsitaate Ülemlaulust.
"Võtke meile kinni rebased,
väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid,
sest meie viinamäed õitsevad!"...
Ülemlaul 2:15
On liik rebaseid, kes Lähis-idas elavad ja toituvad aedviljadest ja putukatest. Viinamarju süües teevad nad viinamägedele suurt kahju. nad hävitavad vilja.
Kuid piiblisalm on kevadine, vilju veel ei ole, sest viinamäed alles õitsevad. Seda kirjakohta tõlgendades peetakse rebaste all silmas peamiselt väikesi patte, mis meie ja Jumala vahele poevad. Rebaste püüdmine kevadel on tulevikku suunatud tegevus, eesmärgiga säästa vilja.
Ka meie näeme oma elus tegude vilja, me näeme Vaimu vilju, me näeme vilju, mida Jumal on meil määranud Kristuse kaudu kanda. Osa neist eksisteerivad ainult meie igatsustes ja tulevikuplaanides ning me valmistume neid kandma. Võiks öelda, et me õitseme. Me õitseme, kui Jumal ilmutab meile uusi samme ja teid meie vilja suunas ja täidab meid Püha Vaimu ja jõuga nende poole liikumiseks.
Kuid samal ajal tuleb meil vabastada end oma pattudest, sest nende pärast võib vili, mida me ootame, meilt röövitud saada. Sama lugu on ka Vaimu viljadega.
Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus... Galaatlastele 5:22-23
Esimene ja kõige olulisem Vaimu vili on armastus. Sellele on rõhunud ka Ülemlaulu kirjutaja.
...Mu kallim on minu,
ja mina kuulun temale,
kes lillekeste keskel karja hoiab.
Ülemlaul 2:16
Ärgu puudugu armastuse vili meie suhtes meie kallimate ja Jumalaga.
"Võtke meile kinni rebased,
väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid,
sest meie viinamäed õitsevad!"...
Ülemlaul 2:15
On liik rebaseid, kes Lähis-idas elavad ja toituvad aedviljadest ja putukatest. Viinamarju süües teevad nad viinamägedele suurt kahju. nad hävitavad vilja.
Kuid piiblisalm on kevadine, vilju veel ei ole, sest viinamäed alles õitsevad. Seda kirjakohta tõlgendades peetakse rebaste all silmas peamiselt väikesi patte, mis meie ja Jumala vahele poevad. Rebaste püüdmine kevadel on tulevikku suunatud tegevus, eesmärgiga säästa vilja.
Ka meie näeme oma elus tegude vilja, me näeme Vaimu vilju, me näeme vilju, mida Jumal on meil määranud Kristuse kaudu kanda. Osa neist eksisteerivad ainult meie igatsustes ja tulevikuplaanides ning me valmistume neid kandma. Võiks öelda, et me õitseme. Me õitseme, kui Jumal ilmutab meile uusi samme ja teid meie vilja suunas ja täidab meid Püha Vaimu ja jõuga nende poole liikumiseks.
Kuid samal ajal tuleb meil vabastada end oma pattudest, sest nende pärast võib vili, mida me ootame, meilt röövitud saada. Sama lugu on ka Vaimu viljadega.
Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus... Galaatlastele 5:22-23
Esimene ja kõige olulisem Vaimu vili on armastus. Sellele on rõhunud ka Ülemlaulu kirjutaja.
...Mu kallim on minu,
ja mina kuulun temale,
kes lillekeste keskel karja hoiab.
Ülemlaul 2:16
Ärgu puudugu armastuse vili meie suhtes meie kallimate ja Jumalaga.
Tuesday, March 18, 2008
Ristimine
Mis on ristimine peale välispidise rituaalse toimingu, mille uued kirikuliikmed peavad läbi tegema? Ristimise sõna eesti keeles on tõlkevasteks kreekakeelsele sõnale βαπτίζω, mis tähendab sisse kastma, pesema, immutama või isegi uputama. Eestikeelne sõna on reserveeritud sakraalsele toimingule, aga vanas kreeka keeles on see täiesti argine. Peale Uue Testamendi võib seda kohata näiteks kreekakeelses hapukurkide sissetegemise juhendis. Mõnes mõttes oli argine ka Ristija Johannese tegevus, kuivõrd Moosese seadus käsib paljudel puhkudel puhastumiseks ennast veega kasta.
Mõndagi oli Johannese ristimises siiski ka erilist. Johannes kuulutas, et Jumal tuleb ja käskis inimestel oma südames Jumalale teed rajada, sest muidu tuleb Jumal teerulliga. Kõik, mis talle ette jääb, heidetakse kõrvale. Johannes kuulutas meeleparandusristimist, mitte aga mõne üksiku patu pesemist. Inimesed tulid vabatahtlikult tema juurde, kuigi ta ei olnud preester. Nad tunnistasid talle oma patud ja tema kuulutas neile Jumala armu ja andeksandmist tuttava ja tähendusliku vettekastmisega. Eesmärgiks oli inimeste südamete pööramine Jumala poole.
Kui Jeesus tuli, jätkas ta ristimist, "kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid" (Jh 4:2). Jeesuse esimeseks kuulutuseks on Piiblis "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" (Mt 4:17). Ristimine on kristliku elu alustamise tähiseks kõigis kristlikes kirikutes kogu maailmas ja markeerib Jeesuse ja Johannese ühist sõnumit: Sea oma asjad Jumala ees korda, sest Jumal tuleb inimeste lähedale ja kavatseb korda saata midagi suurt! Ristimise sisu on meeleparandus. Tõeline meeleparandus kannab vilja. Viljast räägivad nii Jeesus kui Johannes, samuti viljatusest ja selle tagajärgedest.
Jumala suur kavatsus on see, et ta on nõuks võtnud tagasi võita oma loodu ja armastatu südame. Jumal tuleb nagu põllumees oma põllule lõikama, sest tema oma on "maailm ja kõik, kes seal elavad" (Ps 24:1). Meeleparanduse vili on esmalt see, et meie ise ja meie süda kuuluvad Jumalale. Teiseks aga see, et Jumala süda meie kaudu saab avalikuks teistele inimestele ja nende südamed Jumalale. See ongi meeleparanduse vili ja lõikus - viia Jumal kokku oma mõrsjaga meie sees ja maailmas. See on ülim siht, mille poole on suunatud kogu Jumalast inspireeritud tegevus. Meeleparandusest ja ristimisest aga saab kõik alguse.
Mõndagi oli Johannese ristimises siiski ka erilist. Johannes kuulutas, et Jumal tuleb ja käskis inimestel oma südames Jumalale teed rajada, sest muidu tuleb Jumal teerulliga. Kõik, mis talle ette jääb, heidetakse kõrvale. Johannes kuulutas meeleparandusristimist, mitte aga mõne üksiku patu pesemist. Inimesed tulid vabatahtlikult tema juurde, kuigi ta ei olnud preester. Nad tunnistasid talle oma patud ja tema kuulutas neile Jumala armu ja andeksandmist tuttava ja tähendusliku vettekastmisega. Eesmärgiks oli inimeste südamete pööramine Jumala poole.
Kui Jeesus tuli, jätkas ta ristimist, "kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid" (Jh 4:2). Jeesuse esimeseks kuulutuseks on Piiblis "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" (Mt 4:17). Ristimine on kristliku elu alustamise tähiseks kõigis kristlikes kirikutes kogu maailmas ja markeerib Jeesuse ja Johannese ühist sõnumit: Sea oma asjad Jumala ees korda, sest Jumal tuleb inimeste lähedale ja kavatseb korda saata midagi suurt! Ristimise sisu on meeleparandus. Tõeline meeleparandus kannab vilja. Viljast räägivad nii Jeesus kui Johannes, samuti viljatusest ja selle tagajärgedest.
Jumala suur kavatsus on see, et ta on nõuks võtnud tagasi võita oma loodu ja armastatu südame. Jumal tuleb nagu põllumees oma põllule lõikama, sest tema oma on "maailm ja kõik, kes seal elavad" (Ps 24:1). Meeleparanduse vili on esmalt see, et meie ise ja meie süda kuuluvad Jumalale. Teiseks aga see, et Jumala süda meie kaudu saab avalikuks teistele inimestele ja nende südamed Jumalale. See ongi meeleparanduse vili ja lõikus - viia Jumal kokku oma mõrsjaga meie sees ja maailmas. See on ülim siht, mille poole on suunatud kogu Jumalast inspireeritud tegevus. Meeleparandusest ja ristimisest aga saab kõik alguse.
Subscribe to:
Posts (Atom)
